Plaani külalood. Meenutusi Plaani paikkonna inimestelt. 

Plaani Külalood 2012.pdf

Toetaja Kohaliku Omaalgatuse Programm


Plaani kant

Plaani paikkonda kuuluvad : Plaani, Kõomäe, Vaalimäe, Piipsemäe, Pausakunnu,Tummelka ja Suhka külad. Kõik nimetatud külad on väikesed hajakülad ja paiknevad Plaani Külajärve lähistel. Asume Võrumaal Haanja vallas, Haanja Kõrgustikul, Haanja Looduspargi alal.

Plaani paikkonna arengukava


Küla areng

Plaani külasse ehitati 1873. ndal aastal ristikujuline Vene õigeusu kirik,mille juurde rajati kool ja lähedale ka kalmistu. Sellest ajast algas Plaani paikkonnas aktiivsem kultuurielu.

1894.a. põles eelnimetatud puust koolimaja ja lapsed õppisid juhuslikes hoonetes.

1899.a. loodi  meeskoor, kes harjutas Piipsemäe küla naabruses asuvas Puspuri külas. Ka kool kolis sinna.

1921.a. loodi Plaani kandi noortest segakoor, kes hakkas laulmise kõrval ka näitemänge etendama. Eestvõtjateks olid kohalikud koolmeistrid Aleftina Ots ja August Rosental.

1922.a. peeti Plaani karjamõisa savist rehealuses esimene suurtepidu (näidend + tants). Laupäeviti toimusid ümberkaudsetes külades simmanid.

1927.a. 01.mail asutati Haanja Plaani laulu ja muusika selts “Helin”. See moodustati põhiliselt Puspuri ja Plaani küla noortest. Samal aastal tehti Plaani koolile juurde ehitus. Sinna ehitati äravõetava seinaga ruum, mida sai kasutada pidude ajal saalina. Peale õppetöö said nüüd Plaani koolimajas oma tööd teha näitering, koor, perenaiste ja moodsatantsu ning lavatantsu kursused. Plaani kandi noored olid abiks Haanjaski pidusid korraldamas.

1938.a. ehitati Plaani külas Tammimäele, vanade matmispaikade vahetusse naabrusse, vabaõhutantsuplats ja looduslik lava.1939.a. toimus seal esimene ja ainuke pidu. Peale sõda tegutsesid Plaanil vene keele õpiring, lavatantsu kursus, ka koor tuli aeg-ajalt kokku. Aktiivsemad olid nüüd Haanja küla noored.

Uuesti saadi hoog sisse pärast II maailmasõda. Loodi Plaani rahvamaja ja raamatukogu, mis tegutsesid 1960.ndate aastateni.

Paljudes dokumentides ja raamatutes kirjutatakse Plaani külas asuvatest (ja tänaseni säilinud) 16.ndast sajandist pärit kääbastest (eel nimetatud matmispaigad). Sellest järeldub, et  Plaani paikkonnas oli elutegevus juba väga ammu enne kiriku ehitamist ja kooli loomist.

Kolhooside algusaastail oli Plaanil Tammimäe kolhoos, kuid hiljem moodustati  Haanjas ühine Munamäe sovhoos. Kirikut kasutati sel ajal viljaaidana. Paarkümmend aastat seisab kirik tühjana.

Vanasse koolimajja asutati 1965.a. Võru Tarbijate Ühistu kauplus. Ülejäänud „majaosi kasutati korteriteks. 2000.a. 1.aprillil hävis vana koolimaja tules.

Kiriku vastas, vanas kirikuõpetaja elamus oli kuni 1993.aastani Haanja vallamaja, kuni 2001.a. kevadeni aga erapood. Siit nähtub, et teise iseseisvusaja alguses oli Plaani külas kaks kauplust.

Plaani külas on olnud veel piima kokkuostupunkt ja Munamäe sovhoosi osakonna kontor.

Alates 1997.aastast toimuvad igal jaanipäeval Plaanil käsitsi heinaniitmisvõistlused.

Alates 2004.aastast,mil aktiviseeru Plaani paikkonna rahva tegevus, on korrastatud Plaani keskust: Korrastati Plaani kiriku ümbrus ja ristmikuplats, ühiselt koristati lagunenud küün Luiga talu õuelt, tee äärest.

2007.aastal paigaldati Plaanile bussiootepaviljon koostöös Haanja vallaga ja Suurelt Munamäelt vedasime Plaanile „Kate mehe kõrtsi“. Viimane avati 24.juunil 2007.a. (X Käsitsi heinaniitmis-võistluse ürituse käigus).

2006-2008 kevadeti kaevasime kiriku maalt välja mürgised karuputked. Kogu paikkonnas viisime läbi heakorra aasta,mille raames toimusid: 

1) Loeng iluaindusest, aiataimedest ja moesuundadest koduaias.

2) Nõuandepäevad koduõuedes.

3) Koduõuede korra ja iluaedade konkurss.

2002.aastast aga toimuvad pidevalt Plaani külajärvel ühised kalapüügi päevad.

(allikas www.plaanikotus.eu)